Koostööpartneri võõrustamise kulud liigitatakse üldjuhul vastuvõtukuludeks ehk esinduskuludeks ja teataval määral (32 eurot kuus + 2% sotsiaalmaksuga isikustatud maksustatud väljamaksetelt kumuleeruvalt) saab need kulud ilma täiendava maksukuluta ettevõtte kuludesse kanda. Ainsaks kuluks on sisendkäibemaks, mida ei ole lubatud maha arvestada. Targalt toimetades on partneritele mõeldud üritused võimalik seostada ettevõtlusega ja kuludelt on võimalik maha arvestada ka sisendkäibemaks. Kogu ettevõtmise peab põhjalikult dokumenteerima ja põhjendama, et seeläbi vähendada maksuriski. Kui siiski esineb kulutusi, mis ei sobi otseselt ettevõtlusega, kuid sobituvad esinuduskuludeks, tasub need vastavalt ka deklareerida ja maksustada, sest see on veidi soodsam, kui ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamine. Kui äripartneritele mõeldud ürituste kajastamine on suhtelisel hästi mõistetav, siis töötajatele mõeldud ürituste kulude katmisel lisamaksudest (erisoodustusest) hoidumine on oluliselt keerulisem, kuid siiski mitte võimatu.

Võimalusi selleks on mitmeid, nagu näiteks: koolituse, seminari, infopäeva või muu sarnase ürituse korraldamine, kuhu juurde on lisatud ka meelelahutuslik osa. Alati on võimalik töötajatel osad kulud hüvitada, mis oluliselt vähendab maksustamisele kuuluvat summat. Kui selline üritus toimub väljaspool tööruume ja võibolla ka väljaspool kodulinna mingil teataval põhjusel, siis on õigesti koostatud ürituse kava puhul võimalik kuludesse kanda ka majutuskulud. Alkohol, alkohol, alkohol – see ei sobi antud juhul kumbagi seltskonda ja võiks võimalusel olemata olla. Kui üritus planeeritakse siiski alkoholiga, siis läheb see erisoodustuse alla ja on vaja maksustada vastavalt, et ka riik saaks oma osa üritusest. Võib esineda olukordi, kus ostu sooritaja on alkoholi soetamisel või muu esinduskuludega seonduva ostu puhul arve ära kaotanud. Sellisel juhul peab raamatupidaja deklareerima antud tehingu kui dokumendi puudusel tehtud väljamakse.

Kokkuvõttes loeb ju ettevõtjale just see, kui madalaid kulusi kantakse, sest raha tuulde loopida ei meeldi kellelegi ja iga kokku hoitud eurot oskab ettevõtja kindlasti targalt kasutada. Teeme siinjuures pisikese arvutuse, et mõista, kui suur üks ja seesama kulu raamatupidamises võib olla. Ütleme, et kulutuseks on 100 eurot ja see summa sisaldab käibemaksu ning kulutuse tegijaks on käibemaksukohustuslasest ettevõte:

Mõtle täpselt läbi, mida teha tahad, dokumenteeri hoolikalt (kui ka plaan kukub kokku ja Maksuamet teeb maksuotsuse, siis ega maksustamisele ei kuulu kogu üritus, kui sul on kogu tegevus korrektselt dokumenteeritud), toimeta vastavalt plaanile, informeeri partnereid ja töötajaid ja ära unusta tänada ka enda tööd hästi teinud raamatupidajat

Kui sinu raamatupidajal puudub kogemus või teadmised, kuidas makse targalt maksta, siis tule meie juurde kohvile. Saame kindlasti abiks olla.

Autor: Rivo Kütt